Rubriik: Prognoosid

Vastavalt kõige värskematele Statistikaameti prognoosidele, jätkub Eestis lähiaastatel selline tendents, kui riigi elanikud keskenduvad üha rohkem Harjumaal ja Tartumaal.

Kui täna pealinnas ja selle ümbruses elab vähem, kui pool riigi elanikkonda, siis 2032. aastaks Harjumaa elanikkond kasvab prognoosi järgi 657 000 inimesteni. See moodustab rohkem, kui pool Eesti rahvastiku.

Ka edaspidi toimub inimeste keskendumine pealinna regioonis. Aastaks 2045 Harjumaa rahvaarv moodustab üle 700 000 inimest, mis on 100 000 rohkem, kui praegu. Kui Tallina elanike arv kasvab 10% võrra ning jääb 500 000 piires, siis Harjumaal teeb see kasv kokku 25% või kuni 225 000 inimest.

Veidi kasvab ka Tartumaa elanike arv. Muud regioonid kaotavad oma rahvast. Kõige enam (30% võrra ja rohkem) väheneb 26 aasta möödudes Ida-Virumaa, Järvamaa, Valgamaa ja Jõgevamaa elanike arv. Peamiseks põhjuseks on negatiivne rahvastiku loomulik iive.

Mõned aastad tagasi toimus Eestis migratsiooni protsessis järsk muutus. Enne seda oli kestvalt Eestist lahkuvaid inimesi rohkem, kui saabuvaid. Nüüd aga tuleb ette hoopis teine pilt. Üheks tagajärjeks sai see, et meie riigi rahvastik väheneb aeglasemalt, kui oli prognoositud. Kõige värskem prognoos kõlab nii, et 2080. aastaks hakkab Eestis elama 1,2 miljonit inimest. Varasemad prognoosid olid pessimistlikumad.  

Vastavalt uuele prognoosile, hakkab Eestisse iga aasta tulema 1500 inimest rohkem, kui ära minema. Loomulik iive nähtavas perspektiivis jääb negatiivsena. See tähendab, et suremus ületab sündimust. Kuigi aeg-ajalt mõjub 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel olnud beebibuum.

Infoallikas: Delfi